Lyrics

  • A
    AEG EI PEATU
    See on nii seatud et aeg ei peatu,
    vaid aina edasi tõttab.
    Ja päevad läevad ja aastad mööduvad.

    Ja sul on kiire on väga kiire,
    sa aina kuhugi tõttad
    ja päeva püüad ja märkamatult õhtu ongi käes.

    Ei aeg ei peatu ei, ei
    Ei aeg ei peatu, ei, ei

    Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi
    kesk vaikust kiirustamata.
    Sest aastad lähevad ja päevad mööduvad.

    Mis saab mis tuleb kui kaugel oled,
    kas tead ka, kuhu nii tõttad?
    Kui ootad veidi, näed järele sul jõudnud ongi päev.

    Ei aeg ei peatu ei, ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei

    Mis saab mis tuleb kui kaugel oled,
    kas tead ka, kuhu nii tõttad?
    Kui ootad veidi ja seisatud, siis paremini näed.

    Ei aeg ei peatu ei, ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei, aeg ei peatu ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei, ei, ei, ei, ei
    Ei aeg ei peatu ei, ei
  • AEG ON KÄES
    Kõike ei või, kõike ei saa
    Loobume peab paljustki heast
    Kõike ei või, kõike ei saa
    Unelmaks jab pisike plaan

    Päevast päeva rabelen, kui saan
    Ilmast ilma mingeid asju a’an
    Nüüd tunnist tundi vaesemaks ma jään
    Nõnda kiritunde ainult eemalt näen

    Aeg on käes teha väike paus
    Aeg on käes olla enda vastu aus

    Kõik, mis naise seljas läinud moest
    Välja ta ei saagi kohvipoest
    Lapsed ilmast ilma omapead
    Sellest kõigest ei tule miskit head

    Aeg on käes teha väike paus
    Aeg on käes olla enda vastu aus
  • ANDANTE
    Oma teed ei ole kerge leida,
    otsida võib seda ükskõik mitmelt maalt.
    Kodusoojust mujalt kunagi ei leia,
    Ütles teele kaasa mulle minu taat.

    Nääd olen ilmas nurki läbi käinud,
    Raske üelda, mis on halb ja kus on hea.
    Tulles olen lootnud, nukralt olen läinud.
    Kiirelt halliks muutub rännumehe pea.

    Olen teel, ma olen teel, olen ikka teel
    Olen teel, ma olen teel, kas on aega veel?

    Ükskord väsinuna koduõuel seisan,
    Luugid sammeldunud akendel on ees.
    Istun lävepakul kuni juba koidab,
    Kuni rohtu kasvab viimanegi tee.
  • ANNA MINNA
    Anna minna, varsti käes on öö.
    Kui rokk sind köidab, kaasa löö
    Teeme bändi kasvõi terve öö.
    Anna minna, sa oled hea
    Ja kui hea, veel ei tea
    Anna mina, kõik selgub õige pea.
    Mängi, mängi, mängi, kaasa mängi!
    Mängi, mängi, mängi, kaasa mängi!


    Tunne on nii hea, paremat ei tea,
    Tunne on nii hea, paremat ei tea, ei tea

    Solo

    Tunne on nii hea, paremat ei tea, ei tea

    Anna minna, on ilmas palju head.
    Oma hinda ise teadma pead.
    Ära hoia kokku, kui sul elus veab.

    Solo

    Mängi, mängi, mängi, kaasa mängi!
    Mängi, mängi, mängi, kaasa mängi!
  • APELSINI BOOGIE
    Teid tervitab ansambel Apelsin,
    ikka endine on meie pundi liin.
    Rocki twisti sheikki polkat mängime
    oma lõbuks ja ka teistele.

    Endist viisi rahvakunstnik Ants Nuut
    mängib veduri ja trombooniga tuut tuut.
    Jaan Arderil on koolitatud hääl
    teda ammu ootab hiilgav karjäär.

    ref.
    Rock'n'rollist tuli meile elutugi,
    jalad käima paneb kõigil boogie-boogie.
    Rõõmsas rütmis vastu võtame
    uue aastatuhande

    Ikka vanaviisi helilooja Gunnar Kriik
    mängib basskitarri, pükstes tal on viik.
    Harry Kõrvitsal ja Ivo Linnal on hotell
    kus kõigil meeldib käia pidudel.

    Mati Nuude Eesti suurim laulumees,
    kõik uksed on lahti tema ees.
    Tõnu Aaret vee peal hoiab one man band
    klouni kohta talle pakkus Disneyland.

    ref.
    Rock'n'rollist tuli meile elutugi …

    ref.
    Rock'n'rollist tuli meile elutugi …

    Ikka endine on meie pundi liin
    kõiki tervitab ansambel Apelsin
  • ASI
    (T.Aare / H.Käo, T.Aare)
    ASI

    Vou – vou....

    Kui siia ilma sündisin veel minust polnud asja,
    kuid nii, kui veidi kosusin, ma märkasin üht asja.
    Selle asja tähtsus pole suur, kuid ka mitte väike,
    ta võib olla meri, ta võib olla päike.

    Homme pakin asjad kokku
    ja tõmban linnast uttu,
    paneb veerema mu vankri
    reisukirg ja kantri.
    Homme otsa lõpeb kiire
    ja ajal pole piire.
    Mõnus on see asi, millest sa ei väsi
    Vou – vou....

    Nüüd olen juba asjamees ja asi mulle selge,
    võin kinnitada kõigile, et must on vahel valge.
    Kuna asja ju uurinud tõe välja ütlen teile
    See asi on – tore asi on - vajalik asi on -
    puhkus - te uskuge või ärge!

    Ma urgitsesin eneses, ei ühtki mõtet tulnud.
    Kas asi iseeneses see oli või ei olnud.
    Kui õige pähe kukkuda sel asjal taas laseks,
    võiks mõni mõte tekkida- ehk mingit tolku oleks.

    Homme pakin asjad kokku...

    ....kui on õige asi, sellest sa ei väsi
    Üle prahi on see asi, millest sa ei väsi.
    Vou vou vou..
  • B
    BUENOS DIAS, ARGENTINA
    Buenos dias Argentina,
    sind ma eal ei unusta,
    aina meenutan su võlu,
    sinu tuuli mahedaid.
    Buenos dias Buenos Aires,
    linn kus päike päeval kuu,
    kus on öösel kuu nii lummav,
    et sa oled lausa tumm.

    Buenos dias Argentina
    taas sind nüüd ma tervitan,
    Buenos dias Argentina
    sa mu sõnu tarvitad.
    Buenos dias Argentina
    elad minu südames,
    kes on kord sind tundma saanud,
    tagasi vaid igatseb.

    Buenos dias, taas kitarre
    kuulen helisemas öös,
    mahedalt mu kõrvu paitab,
    Argentiina lauluke.
    Buenos dias senjorita,
    Buenos dias don Jose,
    tore koos on aega veeta,
    olla koos nii kogu öö.

    Buenos dias Argentina
    taas sind nüüd ma tervitan,
    Buenos dias Argentina
    sa mu sõnu tarvitad.
    Buenos dias Argentina
    elad minu südames,
    ikka talvel põhjamaiselt
    sinust vaid ma unelen.
  • C
    CAPRI SAAREL
    Kord Capri saarel ma südame kaotsin,
    Nüüd enam rahu ma leida ei saa,
    Kui teda palmi all istumas leidsin,
    Kohe tundsin et armunud ma.

    Kui talle sügavalt silmisse vaatsin
    Ja nende särast joobusin siis,
    Kui temaga merele purjetasin,
    Meile tundus sääl kui paradiis.

    Ja Itaalia taeva sina,
    Võlus meid ta päikene.
    Küsisin talt, tahad sina
    Nüüd vaid kuluda minule?

    Mu käte vahel ta sosistas õrnust
    Ja siis kui kätt temal suudlesin ma,
    Siis nägin sõrmes tal laulatussõrmust,
    Igavest nüüd adjöö, Capri saar!
  • E
    EDISON
    Kord elas leiutaja Watt,
    kes teadis, mis on kilovatt.
    On kõigil hästi teada,
    et žileti leiutas Gillette,
    sassooni avastas Chasson
    ja fonograafi Edison
    Thomas Alva Edison!
    Thomas Alva Edison!

    Ref:
    Kuid Maryil on väike tall,
    väike lumivalge tall.
    Ja ükskõik minna tal,
    see tall on ikka kannul tal.

    Kuid Eddisonil puudus tall.
    Jah, talle polnud tal.
    Vaid kaval mull tal juuste all.
    Oh miks küll mul, vaid tal.
    Siis leiutaja Edison
    küll pisut kurt, kuid mitte tumm.
    Suu ees süsimikrofon,
    hüüdis: dumdidiridibumm

    Ref:
    Kui selge sul see sansonett,
    siis muudkui leiuta ja mutt!
    Jalgratast, millel iialgi
    ei tuleks maha kett.
    Thomas Alva Edison!
    Thomas Alva Edison!
    Thomas Alva Edison!
    Thomas Alva Edison!
    Kuid Maryil on väike tall,
    väike lumivalge tall.
    Ja ükskõik minna tal,
    see tall on ikka kannul tal.
  • ELULAEVUKE
    Elulaevuke läeb üle vaevade vee
    ja rõõmutu pole see tee.
    Kes leiab endale hea mõistva kaaslase
    hoidku, see liiga ei tee.
    Mu kallis! paljud näevad vaeva,
    leiutavad laeva
    üksindus neil osaks jääb vaid.
    Kas ongi sellest pilvelaeva,
    mis viiks otse taeva
    korraga siit meid mõlemaid?

    Tuult täis on purjed
    ja viivad lained
    meid aina mängeldes edasi veel.
    Küllap mõistan tuulte kurbust
    tean tuulte kurjust
    mu veenus vahuna tõusta võib veel.

    Taas jõuan kaldale hea lootuse kaldale
    kuid kus oled sina mu neid?
    Ehk oled teel sa taas teisele kaldale
    näe kallaste vahel on laid!

    Tuult täis on purjed
    ja viivad lained
    meid aina mängeldes edasi veel.
    Küllap mõistan tuulte kurbust
    tean tuulte kurjust
    mu veenus vahuna tõusta võib veel.

    Oo, kui leiduks üks laid
    mis meid ootaks mõlemaid?
    Oo, kas leidubki laid
    mis meid ootab mõlemaid?
    On hea, kui leidubki laid,
    mis meid ootab mõlemaid.
    On hea kui leidub üks laid
    mis meid kannab mõlemaid!
  • H
    HIMAALAJA
    A tinki, tinki tinki …

    Jaa ja jaa, Hihi, Himaalaja, nii kõrgelt maailma on vahva vaadata.
    Hihi, Himaalaja, maailma vaadata
    su Džomolungma pealt on vaimustav.

    Siin liustike mööda end libistan, lalalalallallaa!
    Lumeinimese käppagi pigistan, lalalalallallaa!
    Võin vilistada vihmases troopikas, lalalalallallaa!
    Ja suppi võin süüa subtroopikas, lalalalallallaa!
    Tõusta tuli varavara, poisid hüüdsid: parapara!
    Mida seal veel, karavan teel, ei ole parata.

    Maalaja! Hihi, Himaalaja, su kukil käisin ma ja kaesin maailma!
    Hihi, Himaalaja,küll oled kõrge sa,
    kuid tervet maailma ei näinud ma

    Ma turnisin küll üle mitme mäe, lalalalallallaa!
    Kas korrakski Eestimaad siit ei näe, lalalalallallaa!
    Kas tõesti siis keegi ei hõika siin: lalalalallallaa,
    näe, see on ju seal meie 'Apelsiin'! lalalalallallaa!
    Äkki vaatan, marumaru, ehtne himaalaja karu karu!
    Andsime au ja kõlaski koos tuntud 'Karulaul'.

    Maalaja! Hihi, Himaalaja, Hihi, Himaalaja, su kukil käisin ma.
    Hihi, Himaalaja, suur suur Himaalaja,
    mind ootab Eestimaa, pean lahkuma.

    Maalaja! Hihi, Himaalaja! Ei siia jääda sa, ei saa, ei soovi ka.
    Hihi, Himaalaja, meid ootab Maarjamaa,
    on palju armsam ta, me Eestimaa!

    Mis me pikalt lobiseme, peagi alla kobisime.
    Koju viib tee, ülaltja alt, ka Himaalajalt.

    Maalaja! Hihi, Himaalaja! Su kukil käisin ma ja kaesin maailma.
    Hihi, Himaalaja! Küll oled kõrge sa,
    kuid kauneid paiku on siin allpool ka!
  • I
    ILLUSIOON
    On mustast puust sirge klarnet,
    uus hõbedast saksofon.
    Ja keegi kuskil peab arvet:
    mis kõik see sisse toob.
    Ja jagab käske,
    ta pill on arvelaud,
    ta töö on raske, aga
    mul vaid mu mäng ja laul.

    Kitarr kas sisse toob rohkem,
    kui kõva pauguga trumm,
    ei mängi vaid pillikohver,
    jah, kahjuks kohver on tumm.
    Kuid ärge laske end häirida nüüd muul.
    Ei mingeid raskeid riske, ei mingeid lõppe lool.

    Illusioon, illusioon,
    sind vaid loon, sind vaid loon,
    sind loon, suur illusioon.
    Illusioon, illusioon,
    sind vaid loon, sind vaid loon!
    Sind loon, suur illusioon!
    Sind loon, sind loon.

    Kui kimbu mahedaid toone
    ma sulle, kuulaja, toon,
    siis teeme koos illusioone.
    Või on see lapsik joon.
    Ei ole raske, kuid pole kerge, tea,
    kui hommiktunnil siit end ma ükskord koju vean.

    Illusioon, illusioon,
    sind vaid loon, sind vaid loon,
    sind loon, suur illusioon.
    Imehea, imehea pisuke nostalgia
    end peidab mõnes loos.
    Dixieland, Ladyland, tatsub jalg ja hüpleb händ,
    naer kõrvuni veab suu.

    Illusioon, illusioon,
    sind vaid loon, sind vaid loon,
    sind loon, suur illusioon.
    sind loon, sind loon!
  • J
    JAANIÖÖ - IMEDE ÖÖ
    Jaaniöö imedeöö,
    haldjaid häid viivuks näeb
    salasoov mõni täide nüüd kindlasti läeb.
    Jaaniöö hõiked ja naer
    hüüab lõõts kiigemäel
    metsateel vaikselt peatuma jää…

    Valgenev kaunis öö ei algust ei otsa,
    armurõõmudest ei nüüd vist mööda saa.
    Eha Koidule saab, kui kevad saab otsa,
    suvi kaissu haarab halja maa.

    Jaaniöö imede öö
    hell on hing, lahke meel.
    Tulekeel on meid jaaniööl sidumas veel.
    Jaaniöö kauneim öö,
    meie kaks metsateel.
    Salasoove näe täitubki veel.

    Valgenev öö kullapai ei algust ei otsa,
    armurõõmudest ei nüüd vist mööda saagi
    Eha Koidule saab, kui kevad saab otsa,
    nagu see kes leidnud kallima.
    Haarab suvi kaissu halja maa.
  • JAMBALAYA
    Nägin und maast, mis kusagil kaugel.
    See oli päikest täis ja kõneldi seal lauldes.
    Sirged teed viisid apelsinimajja.
    Mulle öeldi, et see maa on Jambalaya

    Jambalay' miks küll ilmsi sind ei leia?
    Kas ehk teed su juurde nõnda raske leida?
    Tahaks tantsida apelsinimajja.
    Õnn on see kui leiad oma Jambalaya.

    Seal sambarütmis käis tormakas elu,
    ei teadnud keegi, mis on mure, mis on valu.
    Mustad särasilmad naeratasid vastu
    kui mu jalg suurel teel aralt astus.

    Jambalay'…

    Nüüd jäänud oli veel ehk mõni samm mu sihti
    kui äkki tuhmus kõik ja olin jälle üksi.
    Nii ei jõudnudki ma apelsinimajja
    kuhu kadus ta siis, oo Jambalaya

    Jambalay’…
  • JÕULUST JAANIPÄEVANI
    Möödus kevad, möödus suvi
    varsti käes on jõuluaeg.
    Sügis seegi kaunis oli – mälestustes alles jab.
    Nii veereb aeg – kiirelt
    saabumas on jõulukuu, oh kuusepuu.

    Peagi jõuludki on möödas
    ja kätte jõudmas aasta uus.
    Mida meile ta on toomas
    on veel mõistatus.
    Nii veereb aeg – kiirelt
    saabumas on aasta uus, aasta uus.

    Nii veerebki ja keerlebki
    kõik jaanipäevast jõuluni,
    jõulust jaanipäevani.

    Möödus talv, saabus kevad
    varsti käes on jaanikuu.
    Viimse okka põrandale vaikselt poetas mu kuusepuu.
    Nii veereb aeg – kiirelt
    saabumas on jaanikuu ja laulab suu.

    Nii veerebki ja keerlebki
    kõik jaanipäevast jõuluni,
    jõulust jaanipäevani.
  • JUHTUM
    Säh, baarmen, siin on nodi
    Klaas kalla meil täis
    Sest minul ja mu blondil
    Mõlgub meeles väike reis

    Teeme ühed troppid
    Teeme teised veel
    Et ei muutuks nukraks rooli taga meel.

    Rooli taga rõõmus on mu meel
    Rooli taga rõõmus on mu meel
    Rooli taga rõõmus on mu meel
    rõõmus on mu meel, rõõmus on mu meel

    Näe, masin mööda vudib
    Kõigist, kes teel
    Meid suur ja pehme padi
    Suvemajas ootab ees

    Kallis, ära arva
    Et üheks ööks su viin
    Vast ehk mõni juhtum
    Veel meid kokku viib

    Täies purjes roolin öisel teel
    Täies purjes roolin öisel teel
    Täies purjes roolin öisel teel
    roolin öisel teel, roolin öisel teel
    Täies purjes roolin öisel teel
    Rool on käes ja tee on sirge ees
    Rool on käes ja tee on sirge ees
    Rool on käes ja tee on sirge ees
    Tee on sirge ees, tee on püsti ees
  • K
    KAMBRI BLUES
    Aknal trellid on ees
    nari serval istun ja vaen.
    On elu põhjalikult untsus
    roostes hingetrelle viilin ja saen.
    Nüüd akna taga on pilkane öö
    ja päevi lugeda ainuke töö
    kambris mängib blues
    koitmas varsti päev on uus.

    Küllap unustand mind oled ammu
    aga mis teed.
    Ma hinges salakäike kaevan
    sinu voodi alla viivad mind need.
    Seal ühe kõrvaga anum ja tolm,
    kuid aastaid istutud mul juba kolm.
    Kambris mängib blues
    koitmas varsti päev on uus.

    On läinud trumm
    aga pulki hoian ikka veel peos.
    Nii kahju loobuda neist,
    see on siiski veel mingi seos.
    Kongi seinal mul kriipsud on reas,
    kolm erilist sadade seas.
    Kambris mängib blues
    koitmas varsti päev on uus.

    Kätte võtan ma end
    siis kui ükskord lahti siit saan.
    Jätkan haridusepõllu kündmist
    muudkui Newton ja Naan.
    Ma kohtuorganeid enam ei näe
    ja prokurörile ulatan käe.
    Kambris mängib blues,
    koitmas varsti päev on uus.
  • KARULAUL
    Karu elab loomaaias
    Matsakas ja muidu maias
    Ja nii kõmbib ta aina
    Umpa umpa ….

    Metsas karu pole näha
    Metsas on tal külm ja paha
    Ja nii müttab ta aina
    Müta müta …

    Loomaaeda tahan ma
    Karu kaissu tuduma
    Kahekesi sööks
    Seal kommi päevad ööd

    Tule tule tule tule
    Tule tule tule tule sa
    Nüüd loomaaeda ühes minuga
    Egas keegi karda karu
    Karul mitme mehe aru
    Jõudu jaksu ülearu

    Ah hahaa ….

    Karu silmad on kui sulakuld
    Sealt lõõskab inimarmastuse tuld
    Peab mõni koera ja mõni mees kassi
    Mõni peab ahvi kes elab tal sahvris
    Mina ainult karu armastan

    Ah hahaa …

    Mõmm!

    Tule tule tule tule
    Tule tule tule tule sa
    Mu unedesse karukene hea
    Unes karu ilmuski
    Loomaaiapiletit
    Minult ta ei nõudnudki

    Ah hahaa…

    Ai - ai - jaa …
    Peab mõni koera ja mõni mees kassi
    Mõni peab ahvi kes elab tal sahvris
    Mina ainult karu armastan
  • KASSIKONTSERT
    Meenub hommik, valgus mängis
    valgus mängis 2x
    lapsed tukkusid veel sängis.
    lapsed sängis 2x
    Lahti laulu lõi sõbranna-
    lõi sõbranna 2x
    mis seal muud, kui kaasa panna-
    vastu kajas terve õu.

    Meenub, õige mitmed kõutsid
    mitmed kõutsid2x
    kuuldes laulu õue jooksid.
    õue jooksid 2x
    Kas on mõtet teha proovi,
    teha proovi 2x
    kui on teada, et veab hoovi
    kassikontsert number kolm!

    Ligidalt ja kaugelt kassid:
    aldid, tiiskantid ja bassid,
    kohad omal sisse seadsid-
    laulu ühtse valla päästsid,
    laulu ühtse lahti lõid.
    Kuid äkki aknast neile pähe (pläu)
    lendas ämber keevat vett.

    soolo

    Teie laul, mis aknast kosta - mjäuu
    tihtipeale hakkab vasta - mjäuu
    Kuid ei tea me seandseid kasse - mjäuu
    kes siis teile aknast sisse
    pritsiks sirtsukese vett! mjäuu!
  • KAUGE HÜÜD
    Pilvi on vaadata hea,
    natuke ringi käib pea,
    pilvede taga on taevas või midagi muud.
    Rändlinnud jälle on teel,
    kohal ei ole nad veel,
    rännates hinges nad kannavad päikest ja kuud.

    Kutsub teele kauge hüüd,
    ikka teele, kohe nüüd,
    minna teele - ainus mõte,
    kohe teele - ainus püüd.

    Tähti on vaadata hea,
    natuke ringi käib pea,
    tähtede taga on kindlasti midagi muud.
    Inimlaps ikka on teel,
    kohal ei ole ta veel,
    pea kohal ringlemas miljonid päikesed, kuud.

    Kutsub teele kauge hüüd...

    Teed mööda tõtates käid,
    tagasi vaadata võid,
    määratu vägi sind ometi edasi viib.
    Kumiseb tähtede hääl,
    tõeline kodu on sääl,
    igatsus kaugele kannab kui rändlinnu tiib.

    Kutsub teele kauge hüüd…
  • KEEMIA
    Üks imeline keemia on ühendanud meid,
    kui reaktsioon see meie jaoks, mis süütas südameid.
    Ja pikki päevi, pikki teid koos läbida me mõtted said,
    me armastatud keemia… sa meile ikka jäid.

    Pooljuhiks võiksid mulle saada läbi aastate,
    ma oleks pea ja sina kael, mis näitaks mulle õige tee.
    Tark varas - varastanud oled nüüd sa minu südame,
    mu keemia, hapniku järel oled teine minule.

    Kui mina oleks süsinik, sa võiksid olla räni
    ja surve all mu`st teemanti võiks saada, aga seni
    kuni pole lihvitud, ei saagi mu`st ju veel briljant,
    kui armastus on suur, siis lõikab südant selle iga kant.

    Me vaheline keemia on lähendanud meid,
    sa oled tulekivi minu jaoks – sa süütad mind, mu neid.
    Silentium!!! siliitsium ja ainult pisut silikoon…
    Mu mäekristall, ahhaat, mu oonüks - sinu imekaunis toon.

    Sa ühenditena vaid võid jääda püsima.
    me ühenduse luua võime püsiva.
    Kiht-kihilt sinu avastan, ei tule küsima
    kus ja miks viibid sa mu tundekeemia (mu keemia!)

    Kui oomen oli sinu ilmumine mulle, kallis neid.
    Ja puudub veel vaid” jah” ja “aamen” ühendamaks meid.
    Oo, lihvi mind, su targas peas on selle jaoks ju valmis kõik.
    Las vaatavad, las räägivad, ...jääb meile meie võit !

    Keemia me vahel, keemia, mu preemia – me kahe
    k e e m i a – mahe keemia!
    Keemia me vahel, keemia, me preemia. me kahe
    k e e m i a, puhas keemia.
  • KINGSEPPMEISTRI LAULUKE
    Ma kingi teen ja saapaid teen,
    teen pastlaid ja teen susse.
    Mu stiil ei ole liiga peen,
    jalg hästi passib sisse.
    Jalg hästi sisse-välja käib,
    Ei pigista mu jalanõud.
    Hea rännumees siis rõõmus näib
    On liikumises elujõud
    On liikumises elujõud

    Mu konkurent on Adidas
    ja Panther Nike ja Ecco,
    kuid minu tehtud saabastes sa iialgi ei pettu.
    Töö käsikäes käib lauluga,
    töö kiiremini valmis saab.
    Mu huulil kõlab reibas laul:
    Ma olen kingsepp, meistrimees,
    Ma olen kingsepp, meistrimees.

    Ma kingi teen ja saapaid teen,
    teen pastlaid ja teen susse.
    Mu stiil ei ole liiga peen,
    jalg hästi passib sisse.
    Töö käsikäes käib laulga,
    töö kiiremini valmis saab.
    Mu huulil kõlab reibas laul:
    Ma olen kingsepp, meistrimees,
    on tööpõld lai mu ees.
    Ma olen kingsepp, meistrimees,
    on järjekord mu ukse ees.
  • KODU JA RISTIKHEIN
    Nii kohtan sind mu kodupaik
    üle pika aja taas.
    Mul jaamas vastas on mu ema ja mu isa.
    Mööda teed ma näen seal jookseb keegi,
    lehvib juus kui kuldne keeris
    ja ees on nurm kus lõhnab ristikhein.

    Seal mind rõõm siis võtab vastu,
    mu juurde noorus astub
    ja ees on nurm kus lõhnab ristikhein.

    On suvi ja puhkab tuul,
    ülal pilvi silm ei näe.
    Vaid vana pärnapuu meil annab veidi varju.
    Minu kõrval on seesama keegi
    kellel juus kui kuldne keeris
    ja meil on hea sest lõhnab ristikhein.

    Aga siis ma äkki ärkan
    mul virgub pilk ja ma märkan
    et nägin und vaid praegu
    on kõikjal minu ümber kivisein.

    Samas tean et koit ei ole kaugel,
    laman nii ei sule lauge.
    On toas mul nurm kus lõhnab ristikhein.

    Seal mind rõõm siis võtab vastu,
    mu juurde noorus astub.
    Ma tunnen kuidas lõhnab ristikhein
  • KORSTNAPÜHKIJA
    Näe, heleda taeva taustal,
    kõnnib katusel ringi üks mees.
    Tuul suitsu laiali laotab,
    mees otsib midagi korstende seest.

    Refr.:
    Korstnapühkija!
    Tule ikka jälle
    korstent
    puhtaks nühkima!
    Nähes sind mind õnnetunne
    haarab ja võin rahus jälle
    puid ma lõhkuda.

    Kord talvel kui väljas tuiskab,
    rõõmsalt ahjus on praksumas puud,
    siis hinnata meest sa mõistad,
    kes katuseid mööda käib kaasas luud.

    Refr.:
    Korstnapühkija…

    Must kass sind ma pelglikult austan,
    kui sa üle tee jooksed mu eest.
    Näen, heleda taeva taustal
    välja korstnast su tõmbab see mees!

    Refr.:
    Korstnapühkija…
  • KÕRTSI SHOW
    Kõrtsis show on täies hoos
    paras seltskond jälle koos
    oodata on kõva noos
    ma olen baarman-virtuoos

    Ukse taga järjekord
    šveitser seisab nagu lord
    kui sisse saada tahad sa
    siis paberraha lehvita
    sest selline on meie kõrtsu kord

    Kui lõpuks sisse pääsed sa
    on muret jälle kuhjaga
    ja sina oled õnneseen
    kui mõni koht on vaba veel
    ja väikse grammi koha eest mul teed

    Kui soovid võlgu annan ma
    kuid väikese protsendiga
    ja muret ära tunne sa
    sest ostsin sulle totsi hea
    kes hästi palju armastusest teab

    Kõrtsis show on täies hoos
    purjus seltskond jälle koos
    kui oled baarman-virtuoos
    siis tasku jookseb kõva noos
    ja peagi uue autu koju tood.
  • KUI ÜLEMUS JOODELDAB
    Kord ühel hullul argipäeval helide laviin
    mul paiskus kõriorelist ja joodl-dii…
    Siis joodeldasin põrunult, ei saanud pidama,
    nii hakkas kallis kollektiiv mind lolliks pidama.

    Üks korralik joodel - - -
    on ilmatu noobel - - -

    Loen ise tähtsaid pabereid, löön alla pitsati,
    eelarved, plaanid, kirjad, need kõik joodl'…di
    Veel aruanded, vanaraud ja väike defitsiit
    ja mis kõik pagan läbi käib mu kabinetist siin.
  • KULBIVISKAJA ROKK
    Kui sa ringi vaatad, mida sa siis näed -
    kõikjal rahakuhjad, lausa papimäed,
    sa oled veel ju kõbus, ei sul puudu jaks,
    vabalt hakata võid mägironijaks.

    Pubis mõnda beibet võid sa märgata,
    ta võib kergesti sul silma torgata,
    ta võib küll meeldida sul iga ilmaga,
    kuid mida peale hakkad ühe silmaga?

    Võib-olla meeldib sulle kulpi visata,
    siis mine kaitseväkke ilma kisata,
    seal ära loobi kahvleid ega lusikaid,
    vaid viska kulpi nõnda täpselt kui sa võid.

    Pada panna poleks paha, mõistagi,
    see, kes paneb pada, suudab seistagi,
    seista pliidi ääres, olla tubli kokk,
    ja keeta suures pajas valmis vägev rokk.

    Sul on kindla peale ammu euromeel,
    aga on sul suus ka juba eurokeel?
    Kui ei ole, siis ei saa sind aidata,
    sest oma keelt ei sobi kuskil näidata.
  • L
    LAHKUMINEK
    Üleeile lahku läksid kallid vanemad
    ema tahtis üht ja isa teist.

    Lastekodus nüüd on päevi paremaid
    ja siin ei nuta keegi meist.
    Lastekodus nüüd on päevi paremaid
    ja siin ei nuta keegi meist.

    Eile kella kuue ajal naisest lahkusin,
    tema tahtis üht ja mina teist.

    Lastekodus nüüd on …

    Täna kella kolme paiku poeg mul lahutas,
    tema tahtis üht ja naine teist.

    Lastekodus nüüd …

    Homme cirka pärastlõunal lahku löövad kõik,
    gloobus plaksti pooleks nagu õun.

    Mina olen siin ja sina oled seal
    ja siin ei aita miski nõu.
    Mina olen siin ja sina oled seal
    ja siin ei aita miski nõu.
  • LAULULILLED
    Ajab oma rida
    iga õige mees
    kui ka läheb ringi
    sirge siht on ees
    muutlikud on ajad
    lõputud on teed
    lähedal ja kaugel
    mõistvad kaaslased

    Ref.
    Aastad kiirelt mööduvad
    uued põlved sirguvad
    kõige eest mis eile
    täna maksma peab
    palju neid kes kannatand
    on oma elu ohverdand
    lapsepõlvekodust pidanud lahkuma

    Tules olgu rauad
    mitte liiga kaua
    õigel ajal meister
    teeb valmis töö

    sügaval on juured
    juurte sees on jõud
    arusaadav neile
    kes siin on sündinud

    Ref.
    Aastad kiirelt mööduvad …

    Palju neid kes kannatand
    on oma elu ohverdand
    me laululilled neile täna kingime
  • LEIERKAST
    Kääksub nukker leierkast,
    tolmu tõuseb, kukub kübarasse münt.
    Nurgas portselanist mees
    hakkab naerma, kui ta sisse kukub sent.
    See vana mängumaailm ammu läinud moest;
    on raske koju tuua mängutoosi poest;
    sest

    kast, mis mängib puudub hoopis,
    puudub mees, kes münte loobiks,
    puudub vana leierkast, leierkast.

    Nüüdki kadund pole kõik
    moodsas rütmis nõtkub jalge all parkett.
    Kaunid viisid väljamaalt,
    plaadimasin nagu taru tilgub mett.

    Kääksus nukker leierkast,
    tolmu tõusis, kukkus kübarasse sent.
    Nurgas portselanist mees
    hakkas naerma, kui ta sisse kukkus sent.

    Leierkast ja plaadimasin ühte sugu vist,
    kuid jõukalt elab täna ainult plaadimasinist,
    sest

    kast, mis mängib puudub hoopis,
    puudub mees, kes münte loobiks,
    puudub vana leierkast, leierkast.
  • M
    MATKALAUL
    Seljakotid selga,
    koju jäägu tsumadan.
    Kikilips ja kaap
    oodaku oma aega veel.
    Mees ei ohte pelga,
    naine kodus kamandab.
    Kodust välja saab harva ju
    hea on olla teel.

    Ref.
    Paksu metsa vahel
    vastu tuleb karusid
    kaenlas mesitarusid
    piibutobid suus.
    Kuskil võsa vahel
    libahunte kohata
    võib ju õndsalt ohata
    emotsioon on uus.

    Kahekümnes sajand,
    näkineiud vete pääl
    kosekohinas
    kandled käes gaasimaskid peas.
    Õitsev ühismajand,
    murueide tütred sääl
    uutmistuhinas
    hangud käes, kunglarahva seas.

    Ref.
    Paksu metsa vahel …

    Aga pärapõrgus
    vanamoodi mõtlejaid
    üksikuid on veel,
    mülkasse nende rada viib.
    Kohuta ei kõrgus
    tulevikku tõtlejaid,
    rõõmus meie meel,
    kolkasse tungib päiksekiir.

    Ref.
    Paksu metsa vahel …

    Seljakotid selga,
    koju jäägu tsumadan.
    Kikilips ja kaap
    oodaku oma aega veel.
  • ME ARMASTAME OOPERIT
    Nüüd juttu tuleb ooperist
    ja tema hüvast puhvetist.
    Ma läksin sinna frakiga
    nii iseennast näitama.
    Kuid ooper kuulmata mul veel,
    sest puhvet oli hiigla peen.
    Seal terve aja istusin
    ja peeni jooke nautisin.

    Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa!
    Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa!
    Jaa-ha-ha! Kuid ooper käib ka puhvetis
    la lal-la-lal-la-laa!Ma laulan üpris uhkesti
    la-la-lal-la-lal-la-laa!

    Belcanto on mul laitmatu,
    ma sellel alal võitmatu.
    On hinges mul Itaalia
    ja südames Veneetsia.
    Fassaad on minul korralik,
    võibolla veidi norralik.
    Kuid miks mind pole märgatud
    ja lava peale torgatud?

    Jah-ah-aa! Ah-hah-ha-aa!
    Jaa-ha-haa! Jah-ha-ha-ha-ha-haa!
    Jaa-ha-ha! Kuid ooper käib ka puhvetis
    la lal-la-lal-la-laa! Ma laulan üpris uhkesti
    la-la-lal-la-lal-la-laa!

    Me ooperit, me ooperit,
    me armastame ooperit!
    Me ooperit, me ooperit,
    me armastame ooperit!

    Lai la la la leera …
    Jarrala Haja! Jaa!

    Me ooperit, me ooperit,
    me armastame ooperit!
    Me ooperit, me ooperit,
    me armastame ooperit! …
  • MICHELANGELO
    Olen püüdnud jätta pildi peale sinu näo,
    filme on mul palju, kuid õnnestunud pole need.
    Stiili ja teravust polegi neis,
    ja väärikas seal pole ükski profiil,
    kuid õnneks on mul üks mõte hea,
    ma istun, käes juba telefon:

    “Michelangelo, kas võid öelda sa,
    kõigi maalide kohta, kuidas loodi neid, mis on ajalooks saand?
    Michelangelo, vasta mulle sa,
    võid ehk tulla siia, kaasas molbert, ja mu sõpra maalida?”
    oo-oo-oo

    Näidata kui suudaks su naeratust ma kõigile,
    siis peaks mona lisa louvre´is sulle andma teed.
    Siis alles sinust saaks ükskord legend,
    ja minagi pidada kuulsaks saaks end,
    mu meister, vasta, kus oled sa,
    no miks küll ei helise telefon?

    „Michelangelo, kas võid öelda sa,
    kõigi maalide kohta, kuidas loodi neid, mis on ajalooks saand?
    Michelangelo, vasta mulle sa,
    võid ehk tulla siia, kaasas molbert, ja mu sõpra maalida?”
    oo-oo-oo, tši-tši-tši-tši, ha-haa, oo-oo-oo

    Siis alles sinust saaks ükskord legend,
    ja minagi pidada kuulsaks saaks end,
    mu meister, vasta, kus oled sa,
    no miks küll ei helise telefon?

    „Michelangelo, vasta mulle sa,
    Michelangelo, oo-oo-oo, vasta mulle sa,
    mi-mi-mi-mi-Michelangelo, oo-oo, vasta mulle sa,
    mi-mi-Michelangelo, oo-oo, vasta mulle sa,
    mi-mi-mi-mi-Michelangelo, mm-mm-Michelangelo…”
  • MIKS NII KIIRELT KÕIK MUUTUB
    Loojub päike ja tundub kui näeks ma und
    hinge poeb hell ja nukker not,
    raske jätta on lootust
    kuid veel raskem on petta ise end.

    Kaugel viibisin tookord
    tean et ootasid mind sa veel,
    kas need ma ennast või saatust
    ma tean et hiljaks tookord jäin.

    Miks nii kiirelt kõik muutub
    muutub vastu me ootust,
    kaugel viibisin tookord
    kuid ma lootsin et ootad ikka veel.

    Miks nii kiirelt kõik muutub
    muutub vastu meie ootust,
    kaugel viibisin tookord
    lootsin et mind ootad veel.

    Kuigi mõistlik näib ehk loobuda
    kõigist tundeist mis täitsid mind,
    aeg me kaotused leevendab
    oma mõtteis pean kalliks nüüdki sind.

    Täna meile ei haiget
    enam tee eilne värske haav,
    päev täis tuhmuvad leiget
    mingit leebet nukrust vaid.

    Miks nii kiirelt kõik muutub
    muutub vastu me ootust,
    kaugel viibisin tookord
    kuid ma lootsin et ootad ikka veel.

    Miks nii kiirelt kõik muutub
    muutub vastu meie ootust,
    kaugel viibisin tookord
    lootsin et mind ootad veel
  • MOOTORRATTA LUGU
    Mootorratta ostsin uue
    selga tõmban nahkse kuue
    kõrvus vilistab nüüd tuul
    ära käin nüüd kas või kuul

    Sõidan pots ja postivahe
    neljataktilise hääl on lahe
    pärast seda kui lõpetan töö
    matsti vändast ta käima löön

    Mootor tuksub, loodus kutsub,
    päike paistab, näokest paitab,
    tee ääres neiuke hüüab-
    võta mind lõbusõidule

    Käidi Tartus, käidi Põlvas,
    Võrus, Otepääl ja Tõrvas,
    järveääres peetud sai piknik
    et kojusõit ei tunduks liiga pikk

    Küljes mul on bensulõhnad
    saabastel on paksud põhjad
    raudtäkul ratsutan
    sest vabadust ma armastan

    Küljes meil on bensulõhnad
    saabastel on paksud põhjad
    mootorrattal sõidame
    sest vabadust me naudime

    Küljes meil on bensulõhnad
    saabastel on paksud põhjad
    kõrvus vilistab nüüd tuul
    ära käime kasvõi kuul
  • ÕUNARAKS
    On suus veel mõned maigud head,
    mõnes mõttes head,
    mõnel küljes vanad vead.

    On puus veel mõned õunad head,
    mõnes mõttes head,
    mõnel küljes mõned vead.

    Õunaraksu hiilida
    oh, kordki tahaks veel,

    soolalaeng ... hmh ...kül ravib aeg!

    On peas veel mõned mõtted head,
    mõnes mõttes head,
    kui neid mõttes ritta sead.
  • P
    PEEGLID
    Kaugeneb, läheneb, kasvab ja kahaneb keegi.
    Seinad ei liigu, kuid nagu liiguksid peeglid.
    Seisan ja vaatan ja nägusid täna ei teegi.
    Kelle küll lootsin ma leida peegli seest?

    Peegel ei jäädvusta mööduvaid nägusid kõiki.
    Ühtteist ta näitab, väljast ei sugugi seest.
    Seisan ja vaatan ja nägusid täna ei teegi.
    Mida küll loodame leida peeglis ees?

    Tagasivaatamisaken on iga peegel.
    Ei teagi, ei ma teagi, mis veel.
    Lõpmatus sulgeb end sinna kõikidel teedel -
    näed taha küll, kuid ei näegi, mis on ees.

    Akna võid sulgeda, sulge mõnikord peegel,
    sest miks peaksid pagema peegli eest.

    Aeg künnab vagusid näkku ja sinna need jäävad.
    Ei jõua arvata kokku - lõppevad päevad.
    Tuhmuvad peeglid ja praod endid sisse neis seavad.
    Leida võib pragusid endis peeglis eest,
    mida ei lootnudki leida peegli seest.
  • PIHTIMUS
    Haaras, võlus, võitis mind see viis,
    mõtteid endid pea polnudki.
    Ei tea, mil´ kombel ma kohtan homset?
    Nii kes seab ja kas teinud olen vea?
    Ehk maksab vaeva end mõelda taeva?
    Ooh,kes teab, et seal olla on nii hea.

    parastajate koor:
    Küllap tuleb aeg, mil kõike teada sa saad.
    leitakse siis sullegi ka tükike maad.!!!
    Vaimuvallas vaprad vanemadki vaatavad
    muud kas väärid sa.
    Ütle,millal maksad meile oma võlad sa mees?
    Kas koormat kandmast väsinud on õlad, oh mees?
    Maise vara pärast hinge annad vanatühjale!

    Mulle meeldib elu hea ja tea,
    et mu tee üles aina on viind.
    Jah, olin nüüdki maapealses taevas.
    Ju ei saan`d kõik see jääda praegu nii.
    Ei tea, kas üldse veel vääriks vaeva –
    kandlemäng, pilvepiir ja paradiis?

    parastajate koor:
    Millal maksad, võlg on võõra oma, kas tead?
    kätte jõudnud aeg, et selle tasuma pead –
    ühe sõrmeliigutuse peale asjad muutuvad!
    liblik-linnu lend võib tormi tuua teiselpool maad,
    kõige eest, mis teinud tasu kätte kord saad!
    Ukse taga pole täna see, keda sina armastad

    võlausaldaja astub sisse koos retsiga:
    Mees, oled ammu võlgu - ära kehita nüüd enam õlgu
    muidu põmmdi oled teel põrgu väravasse veel õhtu eel
    Ma ei saa maksta täna kuna tulema sa pidid homme !
    Sa ei saa maksta täna kuna tulema ma pidin homme?
    Komme pole parim see aga mida sa teed – raha on teel !

    retsi retsitatiiv:
    Mis seal siis ikka, saadame ta pikalt!
    Mees on kui plika näe, juba töinab.
    aeg juba öine, küll su raha leiame!

    Te ei või võtta täna kuna päev on see, mil` memme vaeva,
    taadi hoidi mised ka tahtsin tasuda ma kõik korraga.
    Mees, ära vassi sinu eite-taati juba ammu taevas!
    Sina passid alles siin ja kas polegi piin valetada?!
    retsi retsitatiiv:
    Vaat, pagan, kuhu koer on maetud –
    raha padja all on ja ka tekiga veel kaetud.
    Võmm kuklasse ja asi aetud- minek siit !

    Aeg ei peatu nii või naa ja maa
    oma põue ükskord meid saab.
    Mu eite-taati tõepoolest taevas,
    siin, su ees, olen lihtsalt ma su mees.
    Oh, kallis naine, näe kõik need pained
    kaovad kord nagu halvas unenäos.

    parastajate koor:
    Põrgus ajad oma rida sa pausita,
    iialgi su tööpäev enam otsa ei saa.
    Ega's muud, kui paganale põhjust ainult anna sa!
    ahh, mis need mõned veretilgad sul´ maksavad!
    Mõtle, mida kõike selle eest sa veel saad !
    Siiski igat sammu enne kaalu, vaata hoolega...

    Seekord võitis mind see viis…..
  • R
    RAAMID
    Hulk kauneid pilte koos, nelja seinaga ruumis
    suurest aknast langeva valguse voos.
    On iga pilt siin meistriteos,
    ja veel millised raamid
    vanast kasest tehtud,
    ukse ees kasvanust.

    Ühel pildil vildist kübar on ja suveking.
    Muudki võib sealt leida, kallis, ainult mitte sind.
    Teisel üks Paloma Blanca, Twist ja Jambalaya,
    Seisavad chiquita, tema kõrval Anne-Mai.

    Üks pilt, on see vast teos,
    valgeid lõhnavaid roose
    alleel, mis rohtunud,
    memm hoiab neid peos.
    On Irmal hoopis teine poos.
    Mitmeid Irmal on poose,
    kuid pole kellestki pilti Irmaga koos.

    Ühel pildil mingi lohe tahab lennata,
    aga tuult ei ole. Lohe on, kuid hännata.
    Ühe pildi peal on luited. Paksult jälgi täis.
    Kes need jäljed jättis?
    Kelle tädi rannas käis?

    Hulk pilte kukub koost nelja seinaga ruumis,
    kui lõpeb ükskord muusika raadiost.
    Jah, kauneid pilte kukub koost nelja seinaga ruumis,
    kuid raamid jäävad, raamid mis tehtud on puust.

    Tooli kõrval tool ja veidi juua koos on hea!
    Mis meil elu tuua võib? Ei me ette tea.
    Külma valgust aknast tuppa heidab sinkjas kuu.
    Ei me sellest hooli, meil on tänav, pink ja puu.

    Raamid, raamid, raamid!
    Raamid, raamid, raamid just!
    Tehtud vanast kasest,
    ukse ees kasvanust.

    Raamid, raamid, raamid just!
    Raamid, raamid, raamid just!
    Raamid tehtud vanast kasest,
    ukse ees kasvanust.
  • ROOLIVELLED
    Koormaid ilma otsa viin
    lastiks mul on apelsin
    õnneks kaubakoormad
    sellest niipea otsa veel ei saa
    tõmban mööda roolivellest
    sise- kui ka väljamaal

    Murekoormaid ma ei vea
    muremõtteid peas ei pea
    kõhumured need ei murra
    kui sa oled raudne mees
    ükskord kõigil tuleb surra
    kuid see aeg on kaugel ees

    Vilet lüües hoides rooli
    läbi teen ma elukooli
    autoraadio hoiab virge
    trummid taovad elu eest
    neelab maantee must ja sirge
    masinat ja täitsameest

    Sõidan päevad sõidan ööd
    eesti mees ei karda tööd
    akna taga võõrad linnad
    mustad metsad valged mäed
    meeles kaunid kodurannad
    kenad silmad pehmed käed

    Koormaid ilma otsa viin
    lastiks mul on apelsin
    õnneks kaubakoormad
    sellest niipea otsa veel ei saa
    tõmban mööda roolivellest
    sise- kui ka väljamaal
    tõmban mööda roolivellest
    sise- kui ka väljamaal
  • ROOSI
    Oh Roosi sa taevaline ime
    vist jälle ootad mind sa kohtingule
    :,:kui su aknas loidab tuli siis meil rõõmu hommikuni
    Tsap tsap tsap tsap tsap:,:

    Kuus minutit ma Roosit suudlesin
    tänutäheks Roosi embas mind
    :,:Kuum õnnesära Roosi silmis ülejäänud käis vaid filmis
    Tsap tsap tsap tsap tsap:,:

    See kurblik film ei kestnud kuigi kaua
    ta abikaasa kaevas meile haua
    :,:Sain ma vaevalt hilbud seljast järsku kellahelin väljast
    Tsimm tsimm tsimm tsimm tsimm:,:

    Oh isver see oli Roosi mees
    tundsin olen omadega sees
    :,:Mind välja tiris voodi alt käis hirmus hoop siis paremalt Oi-oi-oi-oi-ai:,:

    Siis pimedaks lõi äkki mu ekraan
    uksest välja löödi hm Don Juan
    :,:Mul üleriideid polnud vaja tundsin keegi ajab taga
    Tsap tsap tsap tsap tsap:,:

    Lõpuks peatusin ma oma maja ees
    sisse lasta mind ei tahtnud kojamees
    :,:Kust sa tuled kulla Värdi kuhu jätsid püksid särgi
    Tsap tsap tsap tsap tsap:,:

    Hommikuks mu naine kõike teadis
    end tasakesi minekule seadis
    :,:Mis teen mina mehega kes ringi laseb teistega Ah-aah-ah-aah-aah:,:
  • S
    SAAB, SAAB (VANA JOE)
    Üks vana kullakaevur
    kel nimeks Joe
    jäi juba õige vanaks liikus vaevu
    oli kaotand noorusjõu
    Joe polnud leidnud kulda
    ehk küll tuhnis maad
    kõikjal siiski teda seiras lootus
    et ta soone peale saab

    Ref.
    Saab saab saab
    ükskord ikka saab
    ükskord leiad oma raske kulla

    Saab saab saab
    ükskord ikka saab
    kes saab kulla kes saab mulla alla
    igaüks ju saama peab

    Ja ühel õhtul leidis
    kamaka kulda Joe
    see juhtus hilja aga siiski juhtus
    õnnest paisus taadi põu
    Joe tegi lõkke üles
    hinges lõõmas rõõm
    ja kuiva kurku muudkui voolas lähkrist
    viskit sõõmu järel sõõm

    Ref.
    Saab saab saab …

    Joel tekkis hinges kahtlus
    et ei kuld too head
    võib tuua surma hoopis kuldne nuhtlus
    selle ära peitma peab
    Joe peitis kulla ära öösi purjuspäi
    ja hommikul kui palju ta ka otsis
    kuld see leidmata tal jäi

    Ref.
    Saab saab saab …

    Maad maad maad
    veidikene maad
    on veel sinna kust sa oma kulla
    ükskord sõber kätte saad
  • SAATUSE LAEV
    Loksumas laineil mu saatuselaev,
    jääb minu kanda kõik see kaptenivaev.
    Ma ise olen pootsman, madrus olen ja ka loots,
    nii karide vahel püsib laev vaevalt koos.

    Karide vahelt läheb tee,
    sadamat näengi kas veel?
    Vaid kajakate kisa, ainult haide ilkuv naer,
    kas aitab mind siit välja päästepaadi murdund aer?

    Loksumas laineil mu saatuselaev,
    purjed kõik puruks ja südames on vaev,
    ;; sest pootsman on purjus, madrus magab, loots on täis
    ja kapteni kubrikus pillerkaar käib.;;
  • SEE VIIS HAARAS MIND
    See viis haaras mind,
    see viis võlus mind,
    see viis võitis mind
    kui esmakordselt
    kuulsin laulmas sind.

    Sind nägin päiksena lavalt paistmas,
    sind terve saalitäis mõttes mõistmas,
    su laulu lõhna ja mõtet haistmas
    ainult ma ei mõistnud sind.

    Ka mina püüdsin sust aru saada,
    ei tahtnud teistest ma maha jääda,
    kuid laulu mõte läks minust mööda,
    ainult viisi jagas pea.

    See viis haaras mind…

    Võib-olla laulsid sa armurõõmust,
    võib-olla väikesest veinisõõmust,
    võib-olla ühtegi mõttejäänust
    selles laulus polnud sees.

    Kui puuga oleks ma pähe saanud,
    ei ühtki sõna mul meelde jäänud,
    kuid sellest viisist ei küllalt saanud, -
    sina ise olid viis!

    See viis haaras mind…

    Nüüd olen aastaid su kõrval käinud,
    su häid ja halbugi külgi näinud,
    ei ole siiski sust aru saanud,
    kõrvus ainult mul see viis.

    Su publikuks nüüd on toatäis lapsi,
    kes kuulavad sind nii vastutahtmist,
    ei ole roose, ei suurt aplausi,
    jäänud ainult on see viis.

    See viis haaras mind…
  • SHAKE IT
    Shake Your body, It’s looking good.
    Soon I’m honey in the mood
    Shake it baby, You are pretty good

    Shake your mama, All night long
    I know mama You like this song
    Shake your mama,
    All night long long long.

    Shake it, Shake it,
    Shake it, I said Shake it,
    Shake it, Shake it, Shake it,
    Shake it, Shake it, Shake it!

    Feel is good, I’m in the mood
    Feel is good
    I’m in the mood, mood, mood
    Feel is good
    I’m in the mood, mood, mood

    Shake your money, and the life is nice.
    (Oo, Shake it, Shake it)
    Everybody has a price
    (Oo, Shake it, Shake it)
    Don’t save Your money,
    when the life is nice.
  • SHAKESPEARE
    Kord oli koolivend mul Ain
    Ain Kaalepi nimekaim.
    Kuid luulest huvitet ei olnud ta ei,
    vaid metafüüsikast innustust sai
    ja muudkui taldrikut keerutas pime loom
    ja tema ümber oli pime ruum,
    täis ammugi surnud suurmeeste hingi
    ja uudiseid nendelt välja ta pinnis.

    Oh ütle, Shakespeare, kes on su teosed loonud
    oh ütle Mozart, mis on su lemmiktoon
    võibolla Tolstoi sa oleks elada võinud veel veidi
    kõik on vait.
    Ütle Shakespeare, mis arvad Peeter Brook'ist
    ütle Schubert, Kas ilus linn on see Viin?
    ütle Chaplin, kas kandsid toasusse?
    Öelge Henry Ford, Salvadore, Dali,
    öelge, miks te küll ei vasta?

    Ja minu koolivend, see Ain,
    see õige veidrate ja omamoodi kaim
    jäi pisut nukraks et ei vastand tal tol õhtul ükski vaim,
    kuid siiski meelt ei heitnud.
    mis sest et mõni suurvaim oli pugend peitu
    on teisi palju,ta lohutas end nii
    jah teeme proovi, mis mehed on need
    ja küll sa mul shakespeare häälti veel teed.

    Oh ütle Churchill, miks kandsik kikilipsu?
    Ütle Hendrix oma nipsud kõik,
    Ütle Batman, kas sul ka oma Mann on,
    kõik on siiski vait.
    Stett Garasin, miks neiul surra lasid,
    Oskas Wilde', kas tundsid sa Tšaikovskit,
    Miks Napoleon, sa võidud käest siis lasid,
    ütle Picasso, Fernandel, Ali Baba,
    miks te küll ei vasta.

    Tundus, et veidi kardin vist liikus
    nüüd viimaks ometi selgub kõik.
    Gräzin,Schumacher, Newton ja Raspurtin
    sisse on tulemas suur suur seltskond

    Oh ütle shakespeare, kes on su teosed loonud
    oh ütle mozart, mis on su lemmiktoon
    võibolla Tolstoi sa oleks elada võinud veel veidi
    kõik on vait
    Ütle shakespeare, mis arvad Peeter Brooke'ist
    ütle Schubert, Kas ilus linn on see viin?
    ütle chaplin, kas kandsid toasusse?
    Öelge Henry Ford, Salvadore, Dali,
    öelge, miks te küll ei vasta.

    Nõnda hüüdis mu koolivend,
    toanurgast vastu piiksus hiir vaid
    piiksus hiir vaid, piiksus hiir vaid.

    Nõnda hüüdis mu koolivend,
    toanurgast vastu piiksus hiir vaid
  • SISEMINE ILU
    Ära ütle, et ma olen vilets mees.
    Kui sa seda ainult tahad,
    homme õhtuks lebab kuu su jalge ees.
    Ja kui sellest veel on vähe,
    siis ülikooli astronoomiat
    vapralt õppima ma lähen,
    kõige ilusamad tähed sulle toon.
    Ära ütle, et ma olen vilets mees.
    Kui sa ainult veidi vihjad,
    homme õhtuks on sul auto ukse ees.
    Ja kui sellest veel ei piisa,
    siis merekoolis õpin kapteniks.
    Hangin vänge välisviisa,
    kõige ilusamad hilbud sulle toon.

    Nii see elu päevastpäeva läeb.
    Tähistaevas jäänud hõredaks.
    Kuu on alla võetud,
    tükikesteks saetud,
    pimedus teeb elu kõhedaks.

    Ära ütle, et ma olen vilets mees.
    Kui sa seda ainult soovid,
    homme õhtuks on mu süda sinu peos.
    Ja kui sellest veel ei mõika,
    kirurgiks kohe hakkan õppima.
    Ennast õrnalt lõikan,
    oma sisemise ilu sulle toon.

    Nii see elu päevastpäeva läeb.
    Tähistaevas jäänud hõredaks.
    Kuu on alla võetud,
    tükikesteks saetud,
    pimedus teeb elu kõhedaks.
  • SOSISUISED JÕULUD
    Igal aastal aga asja ees teist taga
    lapsepõlve jõule igatsen ma taga.
    Kuuseokstel küünlaid kulinaid ja kringleid,
    kinke saavad lapsed meenutavad ingleid.
    Kulinaid nii kõrgel hinges ärev tunne,
    niidi otsas ripub habras kild mu õnne.
    Sosisui sai isa soovi häbeliku,
    andis kuuseoksalt mulle päkapiku

    Nüüdki saavad lapsed jõuluks kätte lelud
    millel enamasti sees elekterelud.
    Igal aastal aga asja ees teist taga
    lapsepõlve jõule igatsen ma taga.
    Lapsepõlve jõule ei saa tagasi,
    oodaku me neid ükskõik kui vagusi.
    Kolletuvaid okkaid põrandale langeb.
    Päkapikud kuldesed hõbedased hanged.
  • STRESS JA SOKID
    Sul on alati nii kiire,
    rabeled kui pöörane.
    Päeva jooksul kümneid tiire
    tehes aina hilined.

    Üks saab stressi teine sokid,
    süda lõhkeb kolmandal.
    Aeg teeb kauniks hallid lokid,
    Sina aina kiirustad.

    Kiirustad, et osta auto.
    Kiirustad, et müüa see.
    Kiirustades naise autu
    haarad kaasaks endale.

    Kiirustades lapse soetad.
    Kiirustades lahutad.
    Mõne vinge sõna poetad,
    kõike otsast alustad.
  • SÜGISTUULED
    Kõikidel kel hing on sees
    on midagi ees
    ja nii mõnelgi on veel
    salasoovid - avalikud soovid
    kõikidel kel hing on sees
    on midagi käes
    ja nii mõnelgi on veel
    tugitoolid - pehmed tugitoolid

    Ref.
    Laske moosekant pisut pikutab
    kui ükskord sügis on käes
    siis suvest võib vaid unistada
    muudkui poe voodi
    maga edasi
    on laule peidus meis veel
    kuid laulmas on väljas
    niigi sügistuuled
    ööd ja päevad sügistuuled ööd ja päevad
    ööd ja päevad sügistuuled ööd ja päevad

    Mõnedele näib
    et keegi on aina ees
    et on istumas üks mees
    tema toolil - pehmel tugitoolil
    mõned jäävad välja
    aga mõned on sees
    on omadega sees sees
    ja väljas - erinevad naljad

    Ref.
    Laske moosekant …

    Kõikidel kel hing on sees
    on midagi käes
    ja nii mõnelgi on ees
    sügistuuled - sünged sügistuuled
    kõikidel kel hing on sees
    on midagi ees
    ja nii mõnelgi on veel
    salasoovid - avalikud soovid

    Ref.
    Laske moosekant …
  • T
    TUUKRI LAUL
    Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda.
    Ei ole seatina taldadega kingi.
    Nad sinust maha peavad jääma supelranda,
    kui sina vee all asjalikult kõnnid ringi.

    Sa vee all rahus oma päevatööd saad teha,
    ei sõber telefoni teel sind tülita.
    Et lisaraskus liialt rõhub sinu keha,
    siis pinsile saad varem, nagu oletan.

    Vaga vesi, sügav põhi!

    Kas tunned alati end nagu kala vees sa?
    Ei tundu ohutuna mulle sinu koht.
    Seal pole millegagi täita oma lõõtsa,
    kui juhtub midagi ja otsa lõpeb õhk.

    Vaga vesi, sügav põhi!

    Sa vee all rahus oma päevatööd saad teha.
    See pole sina, kes peab masti ronima.
    Ehk vee alt välja tulla hoopiski ei taha,
    sest pinnapealsed asjad sind ei huvita.

    Vaga vesi, sügav põhi!

    Tean, tänu sinule on vee peal mitmed laevad.
    Tean, tänu sinule on mere põhja kaart.
    Ma usun, mehed, et teil tasub näha vaeva -
    ka vee alt otsida meil tuleb oma saart!

    Vaga vesi, sügav põhi!
  • V
    VÄÄRIN MUUD
    Väärin muud!

    Ärplemine takkakiitjatega
    Kui oled hoobi saand eluteel
    kas kord või paar,
    võid olla kindel, et saad veel,
    jah, küllap saad!
    Ei tea, kes see nii küll seab –
    väärid muud, kuid aina loovad, kas tead!

    Ma väärin muud. Vääid muud!
    Väärin muud! Väärid muud?

    Väärin muud, väärin muud; Muud väärid, muud...
    Väärin muud, väärin muud. Muud väärid, muud...
    Väärin muud, väärin muud – Muud väärid, muud...
    Väärin muud, väärin muud! Muud väärid, muud...

    Kitarri väärin näiteks ma, kuid ikka trumm on mu leib!
    Narri pulmades mängin ma, kuid pole iial olnud peig.

    Mu naine kõõrdsilmne eit, mul koduks poollagund kuur.
    Ma pole sattunud Riiga, sest et mu palk ei ole suur!

    Väärin muud, väärin muud; Muud, muud väärid! Muud, muud vaarid!
    Väärin muud, väärin muud. Muud, muud väärid! Muud, muud vaarid!
    Väärin muud, väärin muud Muud, muud väärid! Muud, muud vaarid!
    Väärin muud, väärin muud! Jah,jah,jah,jah, jah!

    No aastas kord end ma ennast purju joon Aastas korra jood sa purju
    ja põhjalikult muutub siis mu toon. Põhjalikult sa tooni muudad!
    Ma sõpradele räägin siukse loo... Loo sa räägid, loo sa räägid!
    Et - naiseks on mul Kennedy Jacqueline, On sul naiseks, on sul naiseks!
    ja hoovis seisab luksuslimusiin! Las ta seisab, las ta seisab...
    Ja külla kutsub Petser ja Berliin! Ahahah, ahahah!

    Kuid väärin muud, väärin muud; väärin muud, väärin muud,
    Väärin muud, väärin muud; väärin muud, väärin muud!
  • VASTA PÜKSA
    Jah, eila sain vasta püksa
    ja täna vesi ahjus mul.
    Sain vasta häid teksapüksa
    ja ahjust kostis mull-mull-mull.
    Mis teha nüüd, ei tea
    on elu siiruviiruline null.

    Kargas kops üle maksa,
    siis panin pada nagu hull.
    Vist ennast kiita ei maksa,
    kuid pajast kostis mull-mull-mull.
    Mis teha nüüd, ei tea
    on elu siiruviiruline null.

    Ja kui sa vahel loed “Edasit” siis aru saad
    et seal vasta pükse anti mul,
    aga elu see vist läheb edasi
    ja ei huvita see varsti enam kedagi.

    Jah eila sain vasta püksa,
    võib-olla homme saan ma veel.
    Sain vasta häid teksapüksa,
    nüüd vesti peal on minu keel.
    Kuid ikka meel on hea, on elu siiruviiruline veel.
  • VASTUTUULT TÕUSUTEEL
    Jäänud vaid päevad mis meid eemale viivad.
    Kõik mis olnud näib kauge, ei mälestus kao, ega ei
    Ühiseil unelmail neil murtud on tiivad.
    Peatselt valugi raugeb, jäi katki me laul, kuhu jäi?

    Sein laike heledaid täis, endaga viisid
    Pildid kirkad ja kaunid neid enam ei näe,laike vaid
    Päevi on halbu ja häid, muutuvad viisid
    Tulge klounid ja faunid teil sirutan käe sedamaid

    Vastutuul tõusuteel
    Mees ülespoole püüab kõigest väest
    Vastutuul tõusuteel
    Kõik õnneloosid rebida võib käest

    Hallide pilvede sõul lootust ei müüda
    Jäägu kõik vanamoodi me elame veel, pidu käib
    Veel pole lõppenud jõud edasi püüda
    veel ma kuidagimoodi pean püsima teel, nõnda näib

    Vastutuul tõusuteel
    Mees ülespoole püüab kõigest väest
    Vastutuul tõusuteel
    Kõik õnneloosid rebida võib käest

    Vastutuul tõusuteel
    Mees ülespoole püüab kõigest väest
    Vastutuul tõusuteel
    Kõik õnneloosid rebida võib käest

    Sõit vägisi viib vahel alla mäest…
  • VIA BALTICA
    Tervitusi kõigile, saadab pikaliini autojuht.
    Aeg ei ole enam endine, elu kiiremaks on muutunud:
    täna Varssav, homme Berliin, pooled koormaist Poola viin.
    Taas kutsub Via Baltica, aeg on panna rattad pöörlema.

    Olen käinud Saaremaal, Turus, Poris, Helsingis,
    Taani Kuningriigis, Rootsimaal, Travemündes ja Paldiskis.
    Meeldib mulle sõita laevaga, siis keegi teine peab roolima.
    Seal kus meri, sadam ja praam, sohvri elugi on lõbusam,

    Olen sõitnud Zil'iga, Gaz'i, Maz'i, Laz'i, Paz'iga,
    Ikaruse ja Scaniaga, Mercedese ja Man'iga.
    Mu koduks on autokabiin, pool elust möödunud on siin.
    Täna Varssav, homme Berliin, pooled koormaist Poola viin.
    Taas kutsub Via Baltica, aeg on panna rattad pöörlema.
    Kummi heebel ja mobiil - selline on sohvri turva liin.
  • VIIMANE AURUVEDUR
    Tõuseb valgeid pilvi -
    vana lokomotiiv.
    Varsti näeb neid ainult filmis.
    Armas, tuttav motiiv.
    Rongijuhil võidund tunked,
    pabeross hõõgub suus.
    Rinnataskust kui furunkel
    vaatab punane roos.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Võta kaasa tromboon!
    Sest et täna aurab ära
    viimne auruvedur depoost.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Võta kaasa tromboon!
    Seda-puhku raudteejaamas
    mängib pasunakoor.

    Jaamakorraldaja aga,
    ega temagi ei maga.
    Peas tal nokats on uus
    ja täis tähtsust ta poos.
    Veel on jäänud pisut aega,
    aga varsti päris tõega
    äkki rööpad on koos,
    aururuun ajaloos.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Tule täna kell kuus.
    Hei - hei - hei, tule jaama!
    kord veel oleme koos.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Sina, looduse kroon!
    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Võta kaasa tromboon!

    Sest, et täna aurab ära
    viimne auruvedur depoost.
    Kurbi viise raudteejaamas
    mängib pasunakoor.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Tule täna kell kuus.
    Hei - hei - hei, tule jaama!
    kord veel oleme koos.

    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Sina, looduse kroon!
    Hei - hei - hei, tule jaama!
    Võta kaasa tromboon!
  • VIIS VIIMAST
    Andeks, kas teil on veel ruumi?
    Ei, kõik on täis!

    Tähtsaid mehi täis on poodium,
    jaa, kõik on täis.

    Mulle pole kohta loodud,
    jaa, hiljaks jäid;
    kõikjal, kus on rahvast reas,
    seisan viimse viie seas,
    ootan, millal taandub kord
    pikk järjekord.

    Ref:
    Viis viimast on meelest läinud sootuks,
    nad iialgi ei kutsuta lauda,
    viis viimast ei kaota siiski lootust
    ja nii nad võivad rõõmsasti laulda,
    viis viimast on meelest läinud sootuks,
    neid iialgi ei kutsuta lauda,
    Viis viimast ei kaota siiski lootust
    ja nii nad võivad rõõmsasti laulda.
    Hei, küll ükskord saabub aeg,
    hehehei, hei, las liigub järjekord.

    Kord kui uni vaevab silma,
    jaa, aeg on käes.
    Kõik on rännul teise ilma,
    jaa, eks me näe,
    kaste nõuab rahvas reas,
    seisan viimse viie seas,
    kaugelt kandub ninna
    kõhn meelespea lõhn.

    Ref:
    Viis viimast on meelest läinud sootuks …
  • ВИНОВАТА БАБУШКА
    Я из всех воспоминаний
    Босоногих детских лет
    Сохранил всего три слова
    Завтрак, ужин и обед

    По утрам лишь только солнце
    На постель мою шагнёт
    Как уж бабушка в кроватку
    Кашу манную несёт

    Пр-в Это потому, что бабушка считала
    Что главнее самых главных дел
    Что бы этот мальчик, как проснётся
    Всё бы ел,ел,ел

    Я гимнастикой спортивной
    Заниматься в школе стал,
    Но учитель физкультуры
    Перестал пускать в спортзал

    Я сломал три пары брусьев,
    Пять канатов оборвал,
    А ведь он за всё,за это
    Матерьально отвечал

    ПР-В
    Соло

    Я своё образованье
    В институте завершил,
    На торжественной линейке
    Мне декан диплом вручил.

    Он сказал теперь открыта
    Для тебя любая дверь,
    Но не в каждую поверьте
    Я войти могу теперь.
  • КАНТРИ
    Olin justkui päris võõras, üksi keset ööd,
    väikses linnas — nimi meelest läind.
    Päev aega sai tehtud päris palju tööd,
    restorani hooleks puhkus jäi.

    Refrään:
    Tantsi nii, et ma tunneks sinu keha,
    muusikat teeb saalinurgas vana kantribänd.
    Tund vaid veel, küllap tean siis mida teha,
    kui on maised mured meelest läind.

    Jäime kokku kogu õhtuks ja veel terveks ööks,
    kui on asjad nii, siis kell ei käi.
    Otsustatud sai kõik koiduvalguses,
    kohver sinu nurka seisma jäi.

    Refrään:
    Tantsi nii, et ma tunneks sinu keha,
    muusikat teeb saalinurgas vana kantribänd.
    Tund vaid veel, küllap tean siis mida teha,
    kui on maised mured meelest läind.

    Nüüd on sellest möödas aastat viis või kuus,
    abielus halliks kipub juba kaunis juus.
    Kuid kui kostab raadios tuttav kantriviis
    kaasa ümiseme vaikselt siis.

    Refrään (3x):
    Tantsi nii, et ma tunneks sinu keha,
    muusikat teeb saalinurgas vana kantribänd.
    Tund vaid veel, küllap tean siis mida teha,
    kui on maised mured meelest läind.

    Kui on maised mured meelest läind.
  • КОШАЧЬИ ЗАБОТЫ
    Помню, в марте на рассвете,
    Когда крепко спали дети,
    Пели песни мы с подругой
    Вместе с ветром, вместе с вьюгой.
    И казалось, целый дом…

    Помню, пели у подвала.
    Кошек много набежало.
    И под нашим управлением
    Пел с огромным наслаждением
    Знаменитый кошкин хор.

    За людей мне очень стыдно,
    Горько, больно и обидно.
    Не пойму я вас порой:
    Мы чудесно вместе были,
    Дружно выли, сладко выли…
    Так за что вы нас облили, окатили кипятком?!

    Нам порою ваше пение
    Тоже слушать нет терпения,
    Но никто из наших кошек
    Вас водою из окошек,
    Из окон не окатил!