1. ALGUS

    Ansambel Apelsin moodustati 1974. aastal Tallinnas, Eestis. Algkoosseisu kuulusid Tõnu Aare, Jaan Arder, Ants Nuut ja Harry Kõrvits.

    Nime ansamblile leiutas Tõnu Aare. Nimelt sai nõukogude ajal apelsini korra aastas, enne uut aastat ja see puuvili meeldis nii noortele kui ka vanadele: hea mahlane, lõhnas hästi, ilus ka, rõõmsameelne... lõi mõnusa peo meeleolu.

    Apelsini sünnipäevaks võib pidada 11. maid 1974, mil toimus esimene esinemine ETV-s Mati Talviku populaarses telesaates „Laupäevaõhtu“. Järgmisel päeval pärast seda saadeti Tõnu Aare Siberisse sõjaväkke, kust naases 1975. aasta suvel. Apelsini ridadesse lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude.

    Nii läkski lahti tähelend Eestis kui ka mujal, mis on kestnud tänapäevani. Suur tänu fännidele, publikule, kõikidele muusikutele ja asjaosalistele, kes on 40 aasta jooksul meid toetanud, andnud oma parima.

  2. NÕUKOGUDE LIIDU VALLUTAMINE

    1978. aastaks oli jõutud täielikku tippu Eestis ja hakati mõtlema, mida edasi teha. Selgeks oli saanud see, et läänemaailma esinema ei lasta.

    Jäi vaid üle NSVL, mis oli sel ajal kuuendik planeedist. Hea kolleeg, eesti laulja Jaak Joala, oli juba saavutanud suure populaarsuse Nõukogude Liidus. Tänu tema soovitusele Pääses Apelsin 1978. aastal esinema Kesktelevisiooni saatesse „Goluboi ogonjok“ (Sinine tuluke). See oli uue aasta vastuvõtu saade ja seda vaatas kogu Nõukogude Liit. Ansambel esitas teatraalses vormis loo „Me armastame ooperit“. Etteaste läks korda ja pärast seda olid kõik uksed Apelsinile Venemaal valla.

    Hakkas peale üks suur kontsertturnee, mis kestis 1989. aastani. Sagedased esinemised televisioonis, kontserdid miljonilinnades: Moskva, Leningrad, Taškent, Tseljabinsk, Odessa, Habarovsk, Omsk, Tomsk, Novosibirsk jne.

    Kontserdikava koosnes omaloomingust, huumorist ning läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show-gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis.

    Kõik see kestis 1989. aastani, mil hakkas pihta Nõukogude Liidu lagunemine. See ajajärk sai otsa.

  3. MÖÖDUNUD VIISAASTAK 2009-2014

    See periood sisaldab nii võite kui ka kaotusi. Tore juubelituur Apelsin 35 (2009), millest ilmus 2014. aasta kevadel ka esimene Apelsini DVD  (salvestatud Nokia Kontserdisaalis 26. oktoobril 2009).

    2012 ilmus kauamängiv CD-plaat „Kauge hüüd“ paljude uute lugudega.

    Aga suureks kaotuseks oli trummimehe, hea sõbra ja kauaaegse ansamblikaaslase Aleksander Vilipere (sündinud 21.04.1955) lahkumine siit ilmast 13.05.2011.

    Mitte kaua aega pärast seda hea kolleegi - trummimängija Ivo Vartsi (sündinud 01.12.1961) ootamatu surm 15.01.2013.

    24.07.2014 lahkus meie hulgast eluaegne sõber, ansamblikaaslane ja asutajaliige Jaan Arder (sündinud 26.02.1952)

    Aeg annab ja aeg võtab. Jäägu neist mälestus kõigile pikaks ajaks.

  4. TÄNAPÄEV

    11.05.2014 sai täis 40 aastat ansambel Apelsini tegevusest. Selge see, et koosseis on aja jooksul muutunud, kuid õnneks on aeg armuline olnud ja Apelsini looming on vastu pidanud aja hambale. 

    Aja jooksul on materjali kogunenud nii palju, et paljusid lugusid alles hakatakse esitama.

    Ansambli praegusesse kooseisu kuuluvad:
    Tõnu Aare (laul, kitarr, suupill, bouzuki, balalaika, mandoliin, banjo – paljude lugude autor, asutajaliige)
    Ants Nuut (tromboon, laul ja joodel, tuuba, bariton, trompet, vile – asutajaliige)
    Allan Jakobi (akordion, klahvpillid)
    Argo Toomel (basskitarr ja kontrabass)
    Marek Lillemägi (trummid, vokaal, löökriistad)
    Toomas Viidas (bussijuht, turvamees, taustavokaal)

    Kuna on käimas juubeliaasta, siis on korraldmaisel kontsert-tuur Apelsin 40. Plaan on välja anda DVD apelsini parimate videotega ning lasta käiku ka uusi lugusid. Koostamisel on ka Apelsini instrumentaalplaat. Uus viisaastak on alanud!

    Parimate tervitustega,
    ans. Apelsin

  5. Tähtsam helilooming perioodil 1990-2000

    Jõulukaart (instrumentaal) (T. Aare) 1994
    Strato special („Moosivaras“) (instrumentaal) (T. Aare) 1994
    My guitar & banjo (instrumentaal) (T. Aare) 1994
    Mootorratta lugu (T. Aare / T. Aare) 1999
    Sosisuised jõulud (J. Arder / O. Arder) 1999
    Jaaniöö, imede öö (T. Aare / O. Arder) 1999
    Apelsini boogie ( T. Aare / T. Aare) 1999
    Kambri blues (T. Aare / H. Käo) 1999
    Elulaevuke (T. Aare / O. Arder, J. Arder) 1999
    Tuul ja purjed (instrumentaal) (T. Aare) 1999    

  6. LOOMING LÄBI AASTATE

    Ansambel Apelsini alustalaks läbi 40 aasta on olnud originaallooming.

     

     

    Ansambli lugude autoriteks on olnud Tõnu Aare, Gunnar Kriik, Jaan Arder, Ivo Linna, Priit Pihlap.

    Sõnade autoriteks enamasti Ott Arder, Henno Käo, Priit Aimla, Jaan Arder, Tõnu Aare.

    Tähtsal kohal on alati olnud ka omaloominguline instrumentaalmuusika. Ansambli stiil on aga lähtunud läbi aegade motost „igaühele midagi“.

    Apelsini loomingut võib vaadata viisaastakute kaupa:

  7. Tähtsam helilooming perioodil 1975-1980

    Instrumentaalpalad

    Autor Tõnu Aare:

    Purjed (1975)
    Suupillilugu (1975)
    Igatsus (1976)
    Western (1976)
    Rahvamatk (1977)
    Hommik Keskturul (1976)

    Laululood:

    Selvepoes (Vargapoisi elu) (G. Kriik, T. Aare / G. Kriik) 1976
    Aeg ei peatu (T. Aare / O. Arder)  1977
    Tuukrilaul (T. Aare / O. Arder) 1977
    Edison (G. Kriik / O. Arder) 1977
    Järjekorra rock (I. Linna / O. Arder) 1977
    Raamid (G. Kriik / O. Arder) 1978
    Peeglid (G. Kriik / O. Arder) 1978
    Leierkast (G. Kriik / G. Kriik) 1978
    Lahkuminek (tuntud ka kui „Lastekodus“) (T. Aare / H. Käo) 1978
    Juhtum (T. Aare / O. Arder) 1978
    Illusioon (T. Aare / O. Arder) 1978
    Viimane auruvedur (I. Linna / O. Arder) 1979
    Korstnapühkija (J. Arder / O. Arder) 1979

    Tõnu Aare originaalmuusika multifilmidele

    „Maakera on ümmargune“ (Priit Pärn)
    „Tolmuimeja“ (Avo Paistik)
    Dokfilm „Tallinna katused“ (Korstnapühkija)

  8. Tähtsam helilooming perioodil 1980-1990

    Sügistuuled (T.Aare / O. Arder) 1982
    Juhhei (J. Arder / O. Arder) 1982
    Roolivelled (T. Aare / ) 1982
    Saab-saab (Vana Joe) (T. Aare / O. Arder) 1982
    Blues harp boogie (instrumentaal) (T. Aare) 1982
    Tartu levi (T. Aare / T. Aare, O. Arder) 1982
    Külalised (G. Kriik / H. Käo) 1982
    Vastutuul tõusuteel (P. Pihlap / O. Arder) 1983
    111. kilomeeter (instrumentaal) (T. Aare) 1984
    Torneus (instrumentaal) (T. Aare) 1984
    Kassikontsert (T. Aare / H. Käo) 1984
    Jaaniöö, imedeöö (instrumentaalpala) (T. Aare) 1984
    Keskea rõõmud (instrumentaal) (T. Aare) 1984
    Õunaraks (instrumentaal) (T. Aare) 1984
    Õunaraks (T. Aare / H. Käo) 1984
    Virumaa polka (instrumentaal) (T. Aare) 1984
    Matkalaul (Seljakotid selga) (T. Aare / H. Käo) 1987
    Laululilled (T.Aare / T. Aare, O. Arder) 1990

    Originaalmuusika filmile „Keskea rõõmud“ (autor: T. Aare)    

  9. Tähtsam helilooming perioodil 2000-2014

    Via Baltica (T. Aare / T. Aare) 2002
    Shake it (T. Aare / R. Fuller) 2009
    Andante (G.Kriiki alustatud lugu) (G. Kriik, T. Aare / O. Arder) 2012
    Kalamehe twist (instrumentaal) (T. Aare / V. Ojakäär) 2004
    Asi (T. Aare / T. Aare, H. Käo) 2012
    Kauge hüüd (instrumentaal T. Aare) 2012
    Kauge hüüd (T.Aare / H. Käo) 2012
    Kingseppmeistri lauluke (T. Aare / O. Arder) 2012
    Pihtimus (T. Aare / J. Arder) 2012
    Stress ja sokid (T. Aare / P. Liblik) 2012
    Kulbiviskaja rokk (T. Aare / H. Käo) 2012
    Keemia (J. Arder, A. Jakobi  / J. Arder) 2012
    Jõulust jaanipäevani (T. Aare / T. Aare)  2004
    Jõulust jaanipäevani (T. Aare / T. Aare) 2012